|
Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
Rapla-Virtsu
raudtee 1931-1968 |
1931-1968
|
Ajateenijad Viirelaiult Virtsu jaamas
1932. aastal
Foto Meremuuseumi kogust
|
* * * * *
Ametissemääramised ja ümberpaigutamised
Eesti raudteel
Ajakirjast Eesti Raudtee
Ümberpaigutusi:
Arvates 1. nov. 1936 Virtsu jaamateenija Ernst Laas
- Piusa jaamateenijaks.
Arvates 1. veebr. 1937 Mõisaküla jaama noorem-telegraafiametnik
Jaan Küüle - Virtsu jaama rööpaseadjaks.
Arvates 1. apr. 1937 Kolu jaama ajutine valvur-piletimüüja -
Arseni Jänes - Karuse jaama rööpaseadjaks.
Arvates 1. juunist 1937 Karuse jaama vanem-teenija -
Julius Olveti - Nõo jaamakoraldajaks; Keava jaama vanem-teenija
Aleksander Tõkke - Karuse jaama vanem-teenijaks.
Ametisse nimetusi:
Arvates 1. märtsist 1937 Helga Murumets - Tuudi
peatuskoha ajutiseks valvur-piletimüüjaks.
Teenistusest lahkunud omal palvel:
Karuse jaama rööpaseadja Arseni Jänes - 3. nov.
1938.
* * * * *
|
Virtsu veduridepoo ja veetorn 1938.
aastal.
Kivist veetorni õhkisid sakslased 20. sept. 1944. aastal,
selle asemele tehti puust veetorn, mis põles 1979.(?)
aastal
Foto raamatust "Eesti kitsarööpmelised
raudteed 1896-1996"
|
| |
Väljavõte "610. piirkonna jaamade aruandest
tsiviilehitiste seisukorra kohta", 3. nov. 1944
Virtsu jaamahoone
Alusmüürid - raudkivi; seinad - puit; katus - tsinkplekk;
laed - laud, krohv; uksed-aknad, põrandad - puit; pottahjud;
veevärk ja kanalisatsioon puuduvad; valgustus - petrooleum;
kahekorruseline.
Välismõõdud 27,4x10,0x7,2 m.
Üldpind 415,80 m2, sellest elamispind 138,65 m2 ja ametipind 190,65 m2.
Hävinemise % konstruktiivsete elementide järgi - 100%.
Märkused - Purustatud 20.09.44. Sakslaste poolt.
Aruande ärakiri Mart Mõniste
valduses
|
Virtsu jaamahoone einelaud.
Raamatust Eesti raudteejaamad
|
Viinamüüki raudteejaamade einelaudades ei tule
Mõned raudteejaamade einelauapidajad pöörasid Teedeministeeriumi
poole, et lubataks raudteejaamade einelaudades peale õlle ja
veini ka teiste alkoholiliste jookide müüki. Raudteevalitsus
leidis, et alkoholiliste jookide müüki raudteejaamade einelaudades
võiks lubada, kuid Teedeminister asus eitavale seisukohale,
sest alkoholiliste jookide tarvitamine raudteel võiks kaasa
tuua korrarikkumisi ja muid soovimata nähtusi.
Eesti Raudtee 1933 nr. 2, lk. 29
|
Reisijate teenindussaal Virtsu jaamahoones.
Foto raamatust "Eesti kitsarööpmelised
raudteed 1896-1996"
|
| |
* * * * *
Sõidugraafiku suurt varu näitab juhtum 1934. aastast. Virtsust
väljunud rong sõitis tehnilise rikke tõttu (tagurpidi) Hanilast
Virtsusse tagasi. Köeti sisse teine vedur ja rong kahe veduriga
väljus uuesti Tallinna poole 1 tunni 50 minutilise hilinemisega.
Raplast väljasõit hilines kõigest 12 minutit ja Tallinnase jõuti
sõiduplaani kohaselt!
Sõiduplaan 1942. aastast
Tallinn-Sadam - Rapla - Virtsu, 25 peatust, pilet maksis mõlemas
suunas võrdselt 149 (ost?)marka 70 penni.
Väljumine Tallinnast 1.40, saabumine Virtsu 11.10,
sõiduaeg 9 tundi ja 30 minutit.
Väljumine Virtsust 14.35, saabumine Tallinnasse 23.15,
sõiduaeg 8 tundi ja 40 minutit.
Näide sõidugraafikust 1942. aasta sõiduplaani järgi Virtsu -
Tallinn-Sadam suunal (sulgudes Tallinn-Sadam - Virtsu suund)
|
|
|
| Virtsu |
|
sõiduaeg Hanilasse 13 (13) min |
|
Hanila |
peatus 1 (1) min |
sõiduaeg Karusele 13 (13) min |
|
Karuse |
peatus 3 (8) min |
sõiduaeg Tuudile 12 (12) min |
|
Tuudi |
peatus 1 (1) min |
sõiduaeg Lihulasse 12 (12) min |
| Lihula |
peatus 16 (18) min |
sõiduaeg Kirblasse 13 (13) min |
|
Kirbla |
peatus 1 (1) min |
sõiduaeg Rootsi 15 (15) min |
|
Rootsi |
peatus 5 (5) min |
sõiduaeg Rumbasse 16 (15) min |
|
Rumba |
peatus 4 (3) min |
sõiduaeg Paljasmaale 9 (9) min |
|
Paljasmaa |
peatus 1 (1) min |
sõiduaeg Vigalasse 10 (10) min |
| Vigala |
peatus 17 (18) min |
sõiduaeg Konoverre 20 (18) min |
|
Tiduvere |
ei peatu |
|
Konovere |
peatus 1 (1) min |
sõiduaeg Paekülla 7 (8) min |
|
Paeküla |
peatus 2 (2) min |
sõiduaeg Märjamaale 21 (18) min |
| Märjamaa |
peatus 20 (16) min |
sõiduaeg Pühatusse 20 (19) min |
|
Orgita |
ei peatu |
|
Pühatu |
peatus 2 (3) min |
sõiduaeg Koiksesse 17 (17) min |
|
Koikse |
peatus 10 (6) min |
sõiduaeg Raikülla 17 (16) min |
|
Raiküla |
peatus 8 (3) min |
sõiduaeg Raplasse 18 (15) min |
| Rapla
|
peatus 50 (60) min |
|
* * * * *
Uued peatuskohad
Uue sõiduplaani kehtimahakkamisel 15. maist 1940 avati
18 uut peatuskohta, neist pooled kitsarööpmelisel teel.
Rapla - Virtsu liinil: Tiduvere - Paeküla ja Vigala vahel
samanimelise küla lähedal.
Võrdluseks olgu toodud, et viimase 6 aasta jooksul (1934-1940)
avati 17 peatuskohta, kuid nüüd korraga 18.
Eesti Raudtee 1940
* * * * *
Virtsu teebrigaadi töölise
Andrei Jüriloo mälestusi
Raudtee oli veel uus, tamm pehme ja vajus. Tuli kogu aeg teed
tõsta ja rihtida. Mehele oli päevas rööpapaar tõsta ja kirkaga
alt tihedaks taguda. Ülemus mõõtis loega üle, kas on ikka õige.
Kui rong üle sõitis ja rööpad jälle ära vajusid, tuli uuesti
teha.
Pärast sõda oli kergem see töö, vajus vähem. Tõsteti üles rööpapaar.
Teised mehed kaevasid liipriotsad lahti ja Mõniste Sulev ütles, et Andrei hakkab
suskama. See oli täpne töö. Tuli liiv siledalt liipri alla ajada.
Kui hooletult või järsult lõid, jäi suur hunnik ja liiper jäi
kõikuma.
Eesti ajal oli kontrolle palju. Tulid jälle dresiiniga. Oli
sirge tee, nägid kaugelt ära, et tulevad. Aga kui oli kurv,
tulid vupsti kurvi tagant.
1940. aastal tuli hästi palju mehi raudtee peale, riigiteenijaid
ei võetud sõjaväkke. Mehi oli nii palju, et ei mahtunud rulliku
peale ära, kui töölesõit oli hommikul. Siis pandi kaks pikka
lauda, mehed istusid nende peal.
1941. aastal, kui sakslased sisse tulid, olime keldris. Sakslane
tõmbas ukse lahti, küsis, kas venelasi on. Pullerits oskas saksa
keelt, koolis oli õppinud, see seletas, et venelasi pole, et
kohalikud. Käsutati kõik välja keldrist, küsiti, kus ja kui
palju venelasi on. Siis aeti tagasi keldrisse. Keldri lae peale
pandi kuulipilduja, lasti nii, et prügi pudenes õhuaukudest.
Ju nad nägid venelasi kuskil metsa serval, et lasksid. Siin
maja taga
oli enne ju kõrge mets, suured männid ja kased. Venelane võttis
kõik maha, sadama ehituseks. Me käisime ikka metsast pootshaakidega
kuivi männioksi murdmas. Kütet sai raudtee poolt, aga seda oli
vähe, tahtsime ikka, et rohkem oleks.
Kui raudtee remont oli, tuli nii palju asju kaasa võtta, et
hulk aega laadisid rullikut tühjaks, enne kui tööle sai hakata.
Signalistid saadeti välja lippudega, petardid pandi maha. Aga vedurijuhid ei hoolinud nendest.
Kui tammi peale uut silda valati, siis sõitsid ikka kohe punase
lipuni välja, kõik kolm petardi puruks. Aga tohtis ainult ühe
puruks sõita, teised kaks pidid terveks jääma. Aga need vedurijuhid
tulid kõigist kolmest üle, ise naersid kabiinist. Eesti ajal
polnud mingeid signaliste, jaamavahe pandi remondiks kinni ja
kõik.
Kui kusagil oli suurem teeremont, vahetati mitu kilomeetrit
rööpaid, siis komandeeriti sinna kokku hulk töömehi. Eesti ajal
sai seal head palka, kuni 100 krooni kuus. Hiljem maksti ainult
komandeeringurahasid. Pärast sõda olid elutingimused kehvad.
Kaubavagunis tuli magada, see oli täisid täis ja kütmata. Magasin
vaguni all, täide pärast ei saanud vagunisse minna, nii palju
oli neid. Mehed nurisesid. Ülem ütles - kellele ei meeldi, mingu
koju. Paigutati meid siiski kohaliku teebrigaadi kogumisruumi,
seal oli kitsas, külg-külje kõrval tuli magada. Tõrvane liiprijupp
oli pea all, sellel peotäis rohtu peal, et tõrvaseks ei määriks.
Kontrollid tulid kaela. Küll töödejuhatajad said pähe, et meeste
elutingimused nii kehvad on. Kõik saadeti kohe laiali kodudesse,
seniks kuni pole korralikku ööbimiskohta. Sellest ajast alates
olid alati magamiseks klassvagunid. 6-8 vagunit lükati tupikusse.
Seal oli koristaja peal, ruum oli köetud alati.
|
Virtsu teebrigaad 1960.-ndate aastate
alguses
Foto Sulev Mõniste
|
| |
Virtsu teetöölised, vasakul
Endel Mets(?), paremal Andrei Jüriloo
Foto Sulev Mõniste
|
* * * * * Üheks
liiklussooneks on Tallinn-Rapla-Virtsu kitsarööpmeline
raudtee. Raudtee-peatustest rajoonis tuleb nimetada Rumba, Rootsi,
Kirbla, Lihula, Tuudi, Karuse, Hanila ja Virtsu peatust. Tallinn-Rapla-Virtsu
kitsarööpmelise raudtee üldine aastane veokäive
on 70 000 tonni. Sellest veostekogusest laaditakse peale 15
000 tonni (ehitusmaterjali, põllumajandussaadusi jm.)
ja maha 55 000 tonni, sealhulgas naftasaadusi 10 000 tonni,
ehitusmaterjale 15 000 t, väetisi 4500 t, teravilja 3000
t jne.
Autotranspordi vedude üldmaht ulatub 200 000 tonnini ja
3,9 miljoni tonnkilomeetrini, kusjuures peamiselt veetakse ehitusmaterjali,
kütust ning põllumajandussaadusi. Kolhooside käsutuses
on 68 veomasinat.
Lihula minevikust ja tänapäevast.
Ajalehe Koit toimetuse väljaanne. Lihula 1961
* * * * *
|
Virtsu raudteejaama teede skeem 1964.
aastast
Mart Mõniste valduses
oleva skeemi järgi
|
1964. aasta 1. jaanuari seisuga oli Virtsu raudteejaamas 14
teed ja 15 pöörangut.
|
Töökuur, maja ees paistab
dresiini sissesõidutee
Foto Sulev Mõniste ~1960
|
| |
Rong Virtsu tammil. Koloreeritud
foto 1962. aastast.
Foto Virtsu Harrastusmuuseumist
|
Balti Raudtee sõiduplaan 22.
maist 1966
Tallinn-Väike - Virtsu
Sõiduaeg 4 h 23 min (sellest peatusi 38 min).
| Tallinn-Väike |
16.23 |
| Rapla |
18.14 |
| Lihula |
20.09 |
| Karuse |
20.28 |
Virtsu
|
20.46
|
| Virtsu - Tallinn-Väike |
| Virtsu |
8.50 |
| Karuse |
9.08 |
| Lihula |
9.27 |
| Rapla |
11.37 |
| Tallinn-Väike |
13.03 |
* * * * *
Pärast sõda töötasid Virtsu liinil Uk ja Gr seeria
auruvedurid. Eesti kitsarööpmelise raudtee viimased auruvedurid
töötasid Türil ja jäid käigust ära 1963-64. Esimesed diiselvedurid
TU2 (Kaluuga masinatehasest) saabusid Eestisse 1957.
aastal. Kokku oli seda tüüpi vedureid Eestis 44. Maksimaalne
kiirus 50 km/h, võimsus 350 hj, täismass 32 t, pikkus 10,7 m.
|
Vagunite laadimine kaubaaida juures
1960.-ndate aastate alguses.
Foto Virtsu Harrastusmuuseumist
|
| |
Vaade raudtee ümberlaadimisbaasile.
1960.-ndate aastate keskel, pildistatud ilmajaamast.
Foto Mati Palu erakogust
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
