Rapla-Virtsu raudtee 1931-1968 |
Kasutatud vedurid ja vagunid
|
1-3-0 (Mogul) tüüpi vedurid toodi Eestisse seoses Peeter Suure merekindluse teedevõrgu ehitamisega. Toodetud USA-s, Cook Works'i veduritehases, mis hiljem ühines tuntud firmaga ALCO (American Lokomotive Company).
Vedureid telliti kaks korda, kuna esimesest partiist läks osa koos laevaga põhja. Teise tellimuse vedurid olid tehniliste lahenduste poolest esimeset partiist veidi erinevad. Esimene partii (6 vedurit) ehitati 1915 ja teine partii (samuti 6 vedurit) 1916. aastal.
Merekindluse teedel oli neil seeriaks algselt A.1-12, alates 1921. aastast A.60-71. Pärast liitumist EVRiga
said uue seeria ja numeratsiooni G.100-111 (1927. aastal).
Vedureid remonditi ka enne 1938. aastat, kuid kõik tehniline osa jäi muutmata. 1938. aastal alustati vedurite suuremat rekonstrueerimist,
vedurist jäi alles praktiliselt vaid raam ja käiguosa (rattad).
Ehitati uus katel, kabiin, aurumasin (silindrid) ja kõik sinna juurde kuuluv. Hakati kasutama ülekuumendatud auru ja kaasaegsemaid ümarsiibreid. Varem olid vedurid lamesiibritega ja niiskel aurul.
Rekonstrueerimistööd tehti Mõisaküla tehastes, kuid osa detaile valmistati ilmselt raudtee peatehastes Tallinnas. Töö õnnestus hästi ja Gk vedurid said kiireteks kergete reisirongide vedamise veduriteks paljudeks aastateks.
Rekonstrueerimisega seoses tuli ka lisaindeks seeratähistusse, väike "k", mis EVRi süsteemis viitas alati ülekuumendatud auru kasutamisele. (vt ka Uk, Sk, Kk).
Algsel kujul, nii nagu ta Ameerikas ehitati, säilis kuni 1958. aastani vedur G-101. Oli pikemat aega Pärnus ja sõitis sageli Viluvere-Vändra liinil, lammutati Tallinn-Väikse depoos kevadel 1958.
Peale sõda allesjäänud Gk vedurid liikusid kuni 1954. aastani ja hiljem lammutati.
Tekst ja auruvedurite fotod Peeter Klaus
|
A-66, esimese partii vedur Nõmme-Väike depoo juures
(1920ndad aastad)
|
|
G-101 Tallinn-Väikse jaamas (1930)
|
|
B-39 Virtsu depoos 1938. aastal, veduri juures Toome ja Jõemets
|
|
Gk-110 Mõisakülas, u 1940, võimalik, et veduri esimene pidulik sõit
|
|
Gk-102 Vääna liini (1950ndad aastad)
|
|
Gr-254 Virtsu depoo juures (1950)
|
|
Sk-154 Virtsu depoo juures (1953)
|
|
G-101 Tallinn-Väike depoos enne lammutamist 1958
|
|
G seeria vedur enne ümberehituse algust Mõisakülas (katel, raam ja rattad)
|
|
Gr-090 vabrikumärk
|
|
Gr-319 Vapnjarkas (1985)
|
|
Gr-231
|
|
Gr-269 Venemaal
|
|
Gr-336 Ukrainas
|
|
Gr-342
|
|
Gr-231
|
|
Gr-319 Lavassaares (2003)
|
|
Gr-319 Lavassaares (2005)
|
|
Gr-319 Lavassaares (2006)
|
|
Gr-231
|
|
Auruvedur Gr. Sellised vedurid sõitsid
Rapla - Virtsu liinil selle avamisest kuni 1960. aastani. Maksimaalne
kiirus - 35 km/h,
võimsus 350 hj, täismass - 39,8 t
Joonis raamatust "Eesti
kitsarööpmelised raudteed 1896-1996"
|
|
Diiselvedur TU2. Eesti kitsarööpmelisel
raudteel kasutusel alates 1957. aastast. Maksimaalne kiirus
- 50 km/h,
võimsus 350 hj, täismass - 32 t
Joonis raamatust "Eesti
kitsarööpmelised raudteed 1896-1996"
|
|
Diiselvedur TU2-145 ja auruvedur Gr-089
Mõniste-Ape raudteeliini taasavamisel 1958.
Foto raamatust "Eesti
kitsarööpmelised raudteed 1896-1996"
|
|
Esimene diiselvedur TU2 Tallinn-Väikse
jaamas 1957. aastal
Foto raamatust "Eesti
kitsarööpmelised raudteed 1896-1996"
|
|
Esimesed täismetall reisivagunid
Poola firmalt Pafawag 1957. a. Sellised vagunid olid kasutusel
Rapla-Virtsu liinil selle sulgemiseni.
Foto raamatust "Eesti
kitsarööpmelised raudteed 1896-1996"
|
|
Pafawag reisivaguni sisevaade
Foto raamatust "Eesti
kitsarööpmelised raudteed 1896-1996"
|
|
|
Vagunid Vee tänaval
Foto Andri Vatsfeldt 2004
|
|
Külmutusvagunid endise töökoja
taga
Foto Andri Vatsfeldt 2004
Üks vagunitest läinud vanarauaks ...
Foto Andri Vatsfeldt 2006
|
|
Foto Andri Vatsfeldt 2004
|
|
Foto Andri Vatsfeldt 2004
Foto Andri Vatsfeldt 2006
|
|
Vanametalliks läheb ilmselt ka teine vagun - kõik raskemad osad
on juba küljest võetud ...
Fotod Andri Vatsfeldt 2006
|
|
|
|