Sisukaart
Fotode kasutamine
ainult autori loal
ja viitega allikale.
webmaster
virtsu@virtsu.ee
|
|
|
|
|
|
|
|
Rapla-Virtsu
kitsarööpmeline raudtee 1931-1968 |
Raudtee ehitamine
|
Rapla - Virtsu raudteeharu
Raamatu "Eesti kitsarööpmelised
raudteed 1896-1996" põhjal
|
Esimesed sõnumid kavandatavast Hermeti-Virtsu raudteest ilmusid ajakirjanduses juba 1917. aastal (Hermeti või ka Härmeti vaksal nimetati Raplaks ümber 1. novembril 1922). Kitsaroopaline liin oleks kulgenud Märjamaa kaudu "Wirtsu randa". Plaanidest tookord siiski tegudeni ei jõutud.
Uuesti kerkis ida-lääne suunalise raudteeliini vajadus päevakorda Eesti Vabariigis 1920ndate aastate algul. Tee pidi kulgema Raplast läbi Märjamaa ja
Lihula Virtsu sadamasse. Teesiht märgiti maha 1925. aastal.
Tolleaegseid vaateid esindab kellegi A. artikkel Kodumaa
teede küsimuse ümber ajakirjas "Eesti
raudtee" 1926/12:
"Uus Läänemaa raudtee on juba ette teada kahjulik ekspluateerimiseks,
ja ei tasu end ära, aga millegi pärast tahetakse teda siiski
ehitada (!?). Kuna sel raudteel mingit strateegilist tähtsust
ei ole ja tema kasutamine ei tasu ehituse kulusid, siis oleks
otse mõtetu teda ehitama hakata. [...]
Kui need 500 miljoni marka, mis tahetakse Läänemaa raudtee peale
osalt otse maha visata, äratarvitada Läänemaa maanteede kordaseadmiseks,
siis oleks elanikkudel sellest palju enam kasu, kui raudtee
ehitusest."
Valitsus ja Riigikogu otsustasid siiski teisiti ja 25. mail
1928 võeti vastu Raudteevõrgu arendamise seadus, mis pani lõplikult
paika Rapla - Virtsu raudtee ehitamise aastatel 1928-1931. Seadus
nägi ette, et raudtee ehitatakse kergetüübiliste kitsarööpmeliste
raudteede tehniliste tingimuste kohaselt.
Ehituskuludeks määrati 2,9 miljonit krooni, veerevkoosseisu
muretsemiseks 1,38 miljonit krooni ja tegevuskapitaliks 158 000
krooni. Raudtee lõplik siht märgiti maha 25. juunist 10. augustini
1928. Töölisi vajati ehitusel 400 - 500. Ehitus jaotati viide
jaoskonda, muldkeha ja sildade ehitamine anti kolmele ettevõtjale.
Raudtee jaoks võõrandati maad üldiste normide alusel 24 m
laiuse ribana, välja arvatud mõned kohad, kus muldkeha ehitus
nõudis laiemat võõrandamist ja jaamade suuremad platsid. Metsa
ja võsa raiumisega trassil alustati oktoobris 1928. Üldine mullatööde
maht oli umbes 613 000 kantmeetrit.
|
Virtsu raudteetammi ehitus 1930.
aastal.
(Vaade Laelatust Virtsu poole).
Foto Karl Täht
|
|
Virtsu jaamahoone ehitus 1931. aastal
Foto Karl Täht
|
|
Raudtee ehitus Karusel
Foto Karl Täht
|
|
Virtsu raudteetamm. (Vaade Virtsust
Laelatu poole).
Foto raamatust "Eesti kitsarööpmelised
raudteed 1896-1996"
|
|
Virtsu raudteetamm. (Vaade Virtsust
Laelatu poole)
Foto ajakirjast Eest Raudtee 1933 nr.
1 lk. 7
|
Erilist märkimist väärib Virtsu kivitamm, mis läbis 500 m
ulatuses Rame lahte. Virtsu tammi ehitusel tehti kivipuistet
ühes nõlvade kuivalt müürimisega 13 600 kantmeetrit ja
tammi täitmisel mullatöid 2 900 kantmeetrit.
Kokku ehitati 49 silda, 5 truupi ja 150 ülesõidukohta. Suurem
osa mullatöid ja sillad said valmis 1930. a. sügiseks.
Raskused mullatöödega tekkisid Konovere ja Rumba silla juures,
kus kõrgete tammide jaoks tuli mulda kaugelt vedada.
Rööbaste mahapanekut alustati 1930. a. juunis korraga Raplast
ja Virtsust. Virtsus vajalikud materjalid toimetati kohale laevadega.
Teeosad ühendati 58. kilomeetril Rumba ja Rootsi jaamade vahel
23. septembril 1931.
Tee pikkus oli 96 km.
* * * * *
Ajutise majandusliku elavnemise tõi Lihulasse alavikust lõuna
poolt mööduva Rapla-Virtsu raudtee ehitamine. Ehitustööd, mis
algasid 1929. aastal, võimaldasid kohapeal tööpuudusest jagu
saada ning esialgu ära hoida ka muid majanduskriisi nähtusi.
Kui aga raudtee kahe aasta pärast valmis sai, hakkas majanduskriis
avalduma ka Lihula ümbruskonnas. Mitmed aleviku kauplused jäid
pankrotti ning lähikonna talud läksid oksjoni alla. Lihula alevik,
mis oli seni koosnenud peaaegu ainult Tallinna-Virtsu maantee
äärsetest majadest, hakkas seoses Lihula raudteejaama avamisega
1931. aastal ka raudtee suunas kasvama ning Tallinna maantee
kõrval kujunes Jaama tänav teiseks peatänavaks.
Karl Laigna "Lihula". Tallinn 1972,
lk. 33
* * * * * |
Virtsu jaamahoone. Foto 1937
Raamatust Eesti raudteejaamad
Jaamahoone Virtsus (eriprojekt).
Hävis 20. septembril 1944. aastal.
Foto Parikas, Eesti Muuseumraudtee
kogust
|
Ehitustegevuse alal võime näha uhkeid jaamahooneid Rapla - Virtsu ja Tartu - Petseri uutel raudteedel. Uhked raudteejaamad on iga raudtee iluks, kuid kahjuks on nimetatud ehitused püstitatud niivõrd kõrvalistele teedele, et need meie suuremale hulgale reisijaile silma ei paista. Eriti peab seda Rapla-Virtsu tee kohta mainima, kus peale muu on liiklemine õige väheldane. Selle vastu aga pealiinidel püsivad, olgugi korralikult remonteeritud, kuid siiski vene vaimuga läbiimbunud kasarm-jaamahooned, üksikutest vagun-jaamadest rääkimata. Sellega üheltpoolt luksus kõrvalise tähtsusega teedel, teiselt poolt aga pealiinidel äärmine tagasihoidlikkus ja võib-olla isegi maitsevaesus. Kas aga sarnased toredus-jaamad kõrvalteedel hädavajalikud on, see on väga küsitav.
Eesti Raudtee, nr. 5, 4. dets. 1934 |
Virtsu raudteejaam. Paremal paistab
tänaseni säilinud kelder
Foto ajakirjast Eest Raudtee 1933 nr.
1 lk. 7
|
|
Raudteelaste elamud Virtsus
Raamatust "Eesti arhitektuur"
2. osa. Tallinn 1996
|
"Eesti arhitektuur": "2-korruselised, viilkatusega,
keskrisaliidiga, rahulike tasakaalustatud proportsioonidega
puithooned, mida iseloomustavad väga puhtad puitelemendid:
keskrisaliidil profileeritud laudkarniis, poolkaaraknaga frontoon,
nurkadel pealelöödud laudadest lamedad stiliseeritud
kapiteelidega pilastrid, püstliistudega välisvooder,
seinapindadel dekoratiivsed laudvõrestikud."
Parempoolne elamu hävis koos jaamahoone, veetorni ja puulao
valvurimajaga 20. septembril 1944. aastal.
Jaamahoonetes olid lisaks ametiruumidele ja reisijate ooteruuumidele
raudteelaste korterid. Virtsu jaama ooteruumis oli einelaud.
Lisaks ehitati elumaju: Märjamaal 2, Vigalas 2, Lihulas 1 ja
Virtsus 4 (Koikses 1). Virtsu jaama ehitati kahekohaline kivist
veduridepoo koos väikese töökojaga, vedurite ümberpööramise
kolmnurk ja kütteladu. Vedurite veega varustamiseks ehitati
veetornid Märjamaa, Vigala, Lihula ja Virtsu jaamas.
|
Raudteelaste elamud Virtsus. Parempoolseim
maja hävis 1944. a.
Foto Parikas. Ajakirjast Eesti
Raudtee
|
|
Veemaja Märjamaa jaamas.
Samatüübilised ehitised Vigala, Lihula ja Virtsu jaamades.
Foto ajakirjast Eest Raudtee 1931 nr.
5-6 lk. 69
|
|
Virtsu jaamahoone
Esiplaanil tööde vastuvõtmise komisjon dresiinadel.
Foto ajakirjast Eest Raudtee 1931 nr.
5-6 lk. 69
|
Raudeeliin läbis 9 valda: Raiküla, Kabala, Pühatu, Haimre, Märjamaa,
Vigala, Kirbla, Lihula ja Massu.
1931. aasta jaotuse järgi oli teel 15 peatust:
5 neljanda klassi jaama (Rapla, Märjamaa, Vigala, Lihula, Virtsu),
5 viienda klassi jaama (Koikse, Paeküla, Rumba, Rootsi,
Karuse),
5 peatuskohta (Raiküla, Pühatu, Kirbla, Tuudi, Virtsu sadam).
96 km pikkune liin avati liikluseks 1. detsembril 1931. |
Kasutatud Mehis Helme raamatut
"Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896-1996". Tallinn
1996.
Karl
Ipsberg - Rapla-Virtsu raudtee ehituse juht
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|