• Muinasaeg
• Vasallilinnus
• Postivedu
• Virtsu mõis
• I maailmasõda 1914-1917
• II maailmasõda 1941-1944
• Rapla-Virtsu raudtee 1931-1968
• Hooned ja ehitised
• Külapiltnik Karl Täht
• Virtsu Kalur
• Kronoloogia

Esimesed sõnumid kavandatavast Hermeti-Virtsu raudteest ilmusid ajakirjanduses juba 1917. aastal (Hermeti või ka Härmeti vaksal nimetati Raplaks ümber 1. novembril 1922). Kitsaroopaline liin oleks kulgenud Märjamaa kaudu "Wirtsu randa". Plaanidest tookord siiski tegudeni ei jõutud.

Uuesti kerkis ida-lääne suunalise raudteeliini vajadus päevakorda Eesti Vabariigis 1920ndate aastate algul. Tee pidi kulgema Raplast läbi Märjamaa ja Lihula Virtsu sadamasse. Teesiht märgiti maha 1925. aastal.

Tolleaegseid vaateid esindab kellegi A. artikkel Kodumaa teede küsimuse ümber ajakirjas "Eesti raudtee" 1926/12:
"Uus Läänemaa raudtee on juba ette teada kahjulik ekspluateerimiseks, ja ei tasu end ära, aga millegi pärast tahetakse teda siiski ehitada (!?). Kuna sel raudteel mingit strateegilist tähtsust ei ole ja tema kasutamine ei tasu ehituse kulusid, siis oleks otse mõtetu teda ehitama hakata. [...]

Kui need 500 miljoni marka, mis tahetakse Läänemaa raudtee peale osalt otse maha visata, äratarvitada Läänemaa maanteede kordaseadmiseks, siis oleks elanikkudel sellest palju enam kasu, kui raudtee ehitusest."

Valitsus ja Riigikogu otsustasid siiski teisiti ja 25. mail 1928 võeti vastu Raudteevõrgu arendamise seadus, mis pani lõplikult paika Rapla - Virtsu raudtee ehitamise aastatel 1928-1931. Seadus nägi ette, et raudtee ehitatakse kergetüübiliste kitsarööpmeliste raudteede tehniliste tingimuste kohaselt.

Ehituskuludeks määrati 2,9 miljonit krooni, veerevkoosseisu muretsemiseks 1,38 miljonit krooni ja tegevuskapitaliks 158 000 krooni. Raudtee lõplik siht märgiti maha 25. juunist 10. augustini 1928. Töölisi vajati ehitusel 400 - 500. Ehitus jaotati viide jaoskonda, muldkeha ja sildade ehitamine anti kolmele ettevõtjale. Raudtee jaoks võõrandati maad üldiste normide alusel 24 m laiuse ribana, välja arvatud mõned kohad, kus muldkeha ehitus nõudis laiemat võõrandamist ja jaamade suuremad platsid. Metsa ja võsa raiumisega trassil alustati oktoobris 1928. Üldine mullatööde maht oli umbes 613 000 kantmeetrit.

* * * * *

* * * * *

Ehitustegevuse alal võime näha uhkeid jaamahooneid Rapla - Virtsu ja Tartu - Petseri uutel raudteedel. Uhked raudteejaamad on iga raudtee iluks, kuid kahjuks on nimetatud ehitused püstitatud niivõrd kõrvalistele teedele, et need meie suuremale hulgale reisijaile silma ei paista. Eriti peab seda Rapla-Virtsu tee kohta mainima, kus peale muu on liiklemine õige väheldane. Selle vastu aga pealiinidel püsivad, olgugi korralikult remonteeritud, kuid siiski vene vaimuga läbiimbunud kasarm-jaamahooned, üksikutest vagun-jaamadest rääkimata. Sellega üheltpoolt luksus kõrvalise tähtsusega teedel, teiselt poolt aga pealiinidel äärmine tagasihoidlikkus ja võib-olla isegi maitsevaesus. Kas aga sarnased toredus-jaamad kõrvalteedel hädavajalikud on, see on väga küsitav.

Eesti Raudtee, nr. 5, 4. dets. 1934